Veesõjad poistega ja tantsud Keviniga :)

VEESÕJAD POISTEGA

Kuna siin on suht kogu aeg väga palav, siis pole vist üllatus, et Kevin ja Gabriel lausa ARMASTAVAD veesõdasid ja veepommidega mängimist. See on naljakas ja veider, kuna tegelt saame me kõik juba veepommide täitmise ajal märjaks, sest suur osa pommidest lähevad katki ja pritsivad meid märjaks. Veesõjad on supermõnus karastus palaval päeval ja armas on see, et poisid ei tee neid omavahel, vaid kutsuvad ikka Kätlinit ja mind ka sõdima :).



Poisid õppisid tähtsa õppetunni elus: Nad said teada, mis juhtub, kui veepomm käes lõhki pigistada

Gabile mahub vähemalt kaks veepommi korraga kätte. Pakkuge keda ta nendega viskas?

Kuna sõda minu ja Gabrieli vahel läks pärast veepommide otsa saamist pingelisemaks, pidin appi võtma ämbri. Ustav abiline Kevin hoidis ämbrit paigal, et ma vee sinna sisse saaks lasta ja Gabriel otsis endale uut sõjavahendit

Kuna ämbri täitmine on ohtlik tegevus ja Gabriel uimastele ei halasta, siis tihti tuleb poole täitmise pealt juba sõdima hakata

TANTSUD KEVINIGA

Kui Kevinil hea tuju on ning muusika mõnusalt mängib, tekib tal tihtipeale vägagi nakkav tantsutuju.

Spagaadi tegemine ei ole sellele pooleldi eesti mehele mingi probleem!

Vahepeal tuleb jahutust (või jahutavat jäätist? ) otsida sügavkülmast :)

Käed - jalad liikuma !

Lõpuks nakatab pisik ka mind :))

Pepud peavad ühes taktis liikuma ;)

Sokolaadist rõngas suu ümber teeb väikse tantsupoisi magusamaks

Gabrieli skaudigrupi matk

Natuke aega tagasi käisime me Gabrieli skaudigrupiga matkal kuskil kodust umbes tunni aja sõidu kaugusel kohas, mille nime ma ei mäleta. Matk kestis kokku umbes 3 tundi ja enamus teekonnast oli ülesmäge.
Selles matkas midagi erilist ja rasket mu meelest ei olnud, kuigi oli hetki, kus päike küttis liiga palju ning tundus et kui vesi otsa saab, olen plindris.
Tegelt olid igal pool vee joomise jaoks punktid ja kõik oli vahva ja tore. Ma pole ikka väga kaua aega matkal käinud, niiet lõbus oli midagi sellist ette võtta.

Sellel pildil on skaudigrupp. Selle nimi on Pack 515 ning seda juhatab peamiselt naine vasakul, kellel on kaabu peas. Seal grupis on erinevates vanustes poisid, noorimad on tiigrid, neile järgnevad hundid, kus on ka Gabi ja siis edasi on vist karud ja ma pole päris kindel mis asjad veel. Nad on need noored skaudid alles ja kui nad suuremaks saabad, saavad neist Boy Scout'id.

Enne teele asumist uurisid poisid hoolega juhiseid ja märkmeid. Seal hoiatati meid võimalike ohtude eest, kus hulgas olid lõgismaod, mingid loomad ja ka Poison Oak ehk siis eesti keeles mürgiputk ma arvan. Selle kohta on siin ütlus et "Leaves of three, let them be", ehk siis kokkupuude sellise taimega mõjub tervisele ja heale olemisele vääga halvasti.

Põhjalikult tuubiti ka kaarti, et me teelt ei eksiks, kuigi lõpuks see meil ikkagi natukene õnnestus.

Enamus rajast läbisime me niimoodi hanereas, kuna see on ohutuim viis kitsastel teedel suure grupiga matkamiseks

Poisid uurisid loodust. See pilt on tehtud tegelt väikse tiigi ääres, kus nad konnasid püüdsid ja nagu arvata võib, siis Kevin libises hiljem seal kõrkjates mudasse, kuna ta tahtis teha samu asju mis suuremad poisid, aga ei osanud arvestada sellega, et seal libe on.

Corey tegi ilmselt mingi nalja

Seal puu juures tegime me lõunapausi ja see pilt on tehtud hetkel, kui üritati lapsi grupipildi jaoks valmis seada. Ilmselgelt oli lastel paremat tegemist :))

Mina ei jõudnud oodata enam poiste järgi ja poseerisin kähku ära, et siis pildilt põgeneda

Corey, Kevin ja Kätlin lõunat nautimas (Kätlin teeb imehäid võileibu!!)

Suur ja väike poiss uurivad loodust

Pildi pealt ei ole seda küll eriti näha, aga me olime vääga kõrgel mäe peal ja vaade oli imeilus

Pärast pikka, järsku ja ebavajalikku mäkketõusu, kus saime hetke hinge tõmbamiseks. Me eksisime tagasiteel natuke rajalt ja läksime ühest kohast valesti. seega pidime ronima väga järsust künkast üles ja kohale jõudes avastasime, et peame tagasi alla minema, kuna valisime künka all olevast teelahkmest vale raja.

Matka lõpus olid kaks hobust, kellega kohalikud matkarajal ratsutamas käivad. Üldse oli seal väga palju hobuseid terve matka ajal näha. Kui matk läbi oli, lubasid sõbralikud hobuseomanikud meil oma suksusid paitada.


Minu elu õppetunnid sellest matkast:

• Päikselisel päeval ei ole vett kunagi liiga palju !

• See, kes pikkade tumedate teksadega ja musta t-särgiga matkale läheb nii palava ilmaga, on idikas ( või siis Kaisa ).

• Valged dressipluusid jäta tolmusele matkale minnes koju !

• Kui skaudipoisid lähevad matkale, kus loodus tuleb puutumatult maha jätta, siis puutumatult see neist maha ei jää

• Kui puud on amblikuvõrke täis, siis sa oled PÄRIS LOODUSES.

• Printsessid istuvad ka maapinnal, kui väga vaja :))) !

( The last one translated to Corey: Even princesses sit on the ground if necessary ! )

Oma tuba, oma luba !

Üllatavalt paljud inimesed on mult küsinud, et kus ma elan ja miuke mu tuba ja asjad kõik välja näevad, seega ma panen siia paar pilti oma toast, et huvilised pilgu peale saaksid visata.
Muideks väga armas, et paljud mulle meile kirjutavad ja palun vabandust, et ma ei ole veel saanud aega osadele vastata.. Teen seda kindlasti nüüd lähipäevadel ja kirjutage-joonistage jälle..
Vahva on teie meile lugeda :))

Voodi.. Mega pehme ja mõnus.

Kapp, milles on hetkel mu kohver ja hunnik tühjasid riidepuid, kuid ilmselt aasta lõpuks see viga saab parandatud.

Kapipealne (tegelt see on pigem kummut).

Tihe külaline ukse vahelt piilumas - Kevin :)

Kohale jõudmine ja Luau

Usas sees pidin ma lendama kokku 9 tundi, et saada New York'ist San Jose lennujaama, mis on mu kodulinnale kõige lähemal. Lennud olid õnneks õigeaegsed ja mul ei tekkinud pagasi kätte saamisega mingeid probleeme. Lennusõidud olid rahulikud, ei raputanud eriti ja mõlemas lennukis oli isiklik telekas eesoleva istme sees (mõnna).
Igatahes, lennujaamas ootasid mind (loodetavasti) õnnelikud ja kohati väsinud Johnstonid, kes olid hommikul just oma eelmise nanny, Raili, lennujaama viinud, pärast seda päev läbi lõbustuspargis lustinud ning siis mind ootanud. Autoga kodu poole sõites rääkisime meie Kätlini ja Coreyga terve tee juttu. Kätlin viis mind kurssi igapäevase eluga, Corey tutvustas meie väikse linna pahupoolt ning kutid vajusid suurest väsimusest sügavasse unne. Koju jõudes tekkis kohe hea ja kodune tunne, kuna pere vastuvõtt oli väga lihtne ja armas (isegi silt "Teretulemast Kaisa" oli üles riputatud) ja tuba, mis minu omaks sai on niiiii hubane. Kindlasti ka hea vahetus niisketele narivooditega ühikatoale.
Järgmiseks päevaks oli juba sada (või siis veits vähem) plaani tehtud, nii et ma ei pidanudki muud tegema, kui lihtsalt vooluga kaasa minema.
Hommikul sain ma veel Kevinilt suure lillekimbu, mille eelmisel õhtul kõik unise ja väsinuna ära unustasid ning poisid tervitasid mind perekonda meievahelise esimese kõdimaadlusega, mis oli nii naljakas ja lõbus.

LENNUJAAMAS

Niimoodi ootasid mind Gabriel ja Kätlin

Kevin ja Corey ja mina just jõudsin, välja nägemas kaunis pärast 9 tundi USA siseseid lende ja tunde lennujaamades passimist

Esimesel hommikul sain kohe väikse maadluse üle elatud, ei saa öelda, et see lõbus ei olnud !


Järgmisel päeval pärast hommikusi asjaajamisi, mille hulka kuulus ka Kevini eelkoolis suurte puust lillevannide ja seinte värvimine läksime me Luau'le, ehk siis Havai stiilis peole. Pidu oli meeletult lõbus, me olime seal umbes kella 14.30st kuni õhtul hiljani ja terveks selleks ajaks oli välja mõeldud programm, kus olid Havai tantsijad, koomik, karate poisid ja pliksid, lahe rokkbänd ja palju muud.
Kohapeal olid veel parklapoiss (oodatud oli umbes 300 inimest ja kui Kätlin autos pikki riideid toomas käis, luges ta kokku 80 autot), Tiki baar, kust sai kokteile ja alkoholi, maa sees küpsetati ära terve suur siga (Havai mingi komme) ja ohtralt oli igasuguseid erinevaid sööke, sealhulgas sushi (nämm-nämm), puuviljad, juurviljad, pasta, erinevad salatid, koogid ja palju muud. Lapsed said tasuta meeletult suuri pulgakomme ja mängimiseks oli suur ala erinevate pallide, kiikude ja muuga. Ma mängisin poistega jalkat, tsillisin Keviniga liivakastis ja tantsisin Kätlini ja Coreyga. See kõik oli nii meeletult fun ja kõige naljakam selle peo juures on see, et see oli selles mõttes erapidu, et sinna sai vaid kutsetega, see toimus ühe pere kodus ja selle korraldas vaid see pere. Päris hull eelarve võis olla, või mis?

LUAU

Gabi ja Kevin said vanusele vastavalt pulgakommi - Gabriel sai suurema, Kevin tiba väiksema

Havai tantsijad

Corey pidi tegema näo nagu ma meeldiks talle, ilmselgelt ei tulnud välja :))

Mõtlesin, mida järgmisena süüa

Sõelusime Keviniga liivast kive välja, et need oma aardepotti panna

Kätliniga vihtusime õhtu otsa tantsu nagu õiged Eesti naised ikka

Kui Kevin väsimusest jonnima hakkas, kinkis bassimängija talle oma medika ja lasi mängida. Kevin oli ilmselgelt terve show nael.

MUU ELU

Pärast lennujaama ja Luau'd on asjad olnud ikka sama vahvad, kui oli esimene päev. Me käisime poiste ja Kätlini ja Kätlini eestlasest sõbranna Mirjami (kes ka siin elab) ja tema laste ja koeraga rannas, mis oli väga tore. Siin on hämmastavad suured lained ja mul on tunne, et see koht on surfarite paradiis, kuna siin on neidki palju ja igas vanuses.
Kätliniga käisime veel CostCo's shoppamas, ehksiis see on see pood, mis on nagu hulgiladu ja kõik asjad on megasuurtes pakkides jajaja seal on kõike alustades Calvin Kleini aluspesuga ja lõpetades juurviljade ja sushiga (mida me ka ostsime). Ma sain omale ka sirgendaja, mis on mega awesome ja ilus siuke valge hõbedasega ja töötab hästi. Kõrvetasin täna just põidla ära sellega.
Kevini eelkoolis käisin ka teisipäeval, kuna ma hakkan kord nädalas teisipäeviti seal "volunteerima". See on tegelt mingi vanemate aja veetmine lastega ja vabatahtlik aga tegelt see on suht kohustuslik ja tuleb oma tunnid seal täis saada. Aga no see on ka päris okei tegevus, teisipäeval ehitasin suure liivalossi ja siis lõhkusin selle ära ka.
Mängisime täna õhtul Guitar Heroe't ka, see oli mul esimene kord elus ja ma olen nüüd sõltuvuses vist, see on nii vahva ja ma sakin selles (VEEL), aga ma saan paremaks, ma luban!

Sellised nunnukad on nad mul siis, kui selle eest pärast õhtusööki Jellybean'se (täiega nämmad kommid) saab.

New Yorki tuur - the fun part !

Kooli viimasel päeval oli meil ekskursioon New Yorki ja see oli nagu esimene lõbus asi USA ja siia jõudmise juures. New York on tõesti hämmastav ja hingemattev linn. Kõik need suuured klaasist hooned ja asjad on lihtsalt superlahedad.

NYsse sisse sõites oli hääästi pikalt selliseid filmidest pärit surnuaedu. Need olid naljakad ja veidrad nats. Kuidas saab kilomeetritepikkustel sellistel surnuaedadel mitte ära eksida?.

Sellised mega kõrged klaasist majad olid igal pool.



Läksime Staten Island Ferry'ga ka sõima, et NY eemalt näha

Praami peal, nagu ka igal pool mujal, lehvis USA lipp

Soome Au Pair Anne ja Eesti pliksid Stiin ja Lisett

Tegime praamil Stiiniga ka pilti


Veest paistis NY sellisena

Vabadussammas

See oli mingii oluline finantskeskus vms, ma seda nime ei mäleta enam..

Ground Zero, ehk siis koht, kus varem asusid kaksiktornid. Meie giid oli neljapäeva õhtul käinud ühe torni tipus kohvikus lõõgastumas ja sõpradega istumas ning teisipäeval (kui ma õigesti mäletan) oli toimunud 9/11. Ta ütles et tal on iga kord sinna minnes selline halb ja kurb tunne, kuna väga paljud ta tuttavad ja sõbrad hukkusid seal. Ta ütles ka et hukkunuid oli kokku vist umbes 3000 ning 40% neist ei leitud. Kõik need majad, mis seal ehitusplatsi ümber nüüd on, olid kahjustatud (osad on siiani) ning nt Hiltoni hotell, mida tagaplaanil näha on, pidi KÕIK klaasid asendama uutega, kuna need kõik olid katki. Samamoodi kõik need teised klaasist majad ümbruskonnas. See maja, mida seal paremalpool natuke näha on (selle heleda asja juures kohe) sai nii vigastada, et see tuleb maha võtta. Praeguseks on sellest u 1/3 järgi, seda on katastroofist saadik niimodi maha võetud. Tegelt oli stoori veel pikem ja põhjalikum, aga kui ma seda siin seletama hakkaks, ei tuleks see päris sama välja.

Sellest tuleb uus World Trade Center. See pidi algselt tulema maailma suurim ehitis, aga mingil maal tehti ikka suurem. Vana Põhjatorni kõrgusele tuleb uues hoones vaateplatvorm, kust näeb siis üle terve NY põhimõtteliselt. See tuleb kõvasti kõrgem ka kui eelmine, ja saab ilmselt mingi muu nime.

M&M'si poes käisime. See oli hämmastav. Pood oli vist läbi 3 korruse, seal oli igast M&M'si nänni ja ohtralt komme. Superlahe :))

See on ainult üks sellistest paljudest kommiseinadest, mis seal olid.

Hard Rock Cafe.

Empire State Building

..ja 15 minti hiljem oli juba selline :)

Õhtune New York


Kokkuvõttes oli NY ekskursioon täiega super. Ma sain paljudes asjades targemaks, kui ma enne olin ja nägin oma silmaga ära ühe meeletult suure linna. Ainuüksi seal linnas elab umbes 7 või 8 korda nii palju inimesi, kui terves Eestis kokku. Meeletu!
Vaatamata sellele on enamus asju, näiteks tänavate korrashoid, liiklus ja muu oluline väga hästi korraldatud ja midagi väga silma küll ei jäänud, mille üle nuriseda saaks.
See oli selline väga omamoodi kogemus ja kindlasti elamus terveks eluks.