reede, 17. detsember 2010

Scouts Hike

Seekord käisime skautidega matkamas Santa Cruz'i rannikualal.. 
Ma väga midagi selle kohta kirjutada ei oskagi, matk nagu matk ikka, ilm oli ilus ja soe. 
Vaade oli terve matka jooksul lihtsalt hämmastav!



Inimesed on niiii tillukesed - saate ehk mingisugusegi arusaama kui kõrgel me olime

Selliseid koopaid oli hästi mitu





Koopa lagi - taimed kasvasid tagurpidi


Koopa lagi päris koopas sees

See on see "mina niisama koopas seismas" pilt

Osa grupist


Mudast saime ka läbi käia

Tuuleke puhus kõvasti

teisipäev, 14. detsember 2010

Santa Cruz Roller Palladium

 Siin see nüüd on - kauaoodatud pildimaterjal rulluisutamas käimisest!
 Tuleb nentida, et nende imelike rulluiskudega sõitmine on päris keeruline, eriti kui oled harjunud, et pidur on taga ja saad kallutada igas suunas, kuna rattad on 1 reas. 
Alguses olid kõik mööda seinu, et kuidagigi püsti püsida, aga lõpuks olid kõik juba väääga profid !

Poisid olid vässud juba Santa Cruz'i sõites ja jäid autos magama

Push Up (rinnahoidja) kõigest dollar ja 25 senti.. On soovi kellelgi?

Kas seinad või põrand - alguse värk!

Kätlin ja Gabriel

Kevin ja Corey

Igaüks omamoodi

Kevin lasi korraks lõdvaks ennast

3/4 Johnston'itest

Padakonn teeb limbot

pühapäev, 12. detsember 2010

Update

Ja ilmselgelt ei ole ma ikka veel jõudnud selle rulluisutamise postituse siia tekitamiseni.. Ja ei ole kindel millal selle tegemiseni jõuan ka..

Täna käisin ma Tae Kwon Do potluckil, kus oli palju süüa igast asju ja vahva..
Gabrielil oli hommikul uue vöö tegemise eksam ka ja nüüd on tal ametlikult roheline vöö, ehk siis ta on täpselt poolel teel mustani. Nii tubli !

Homme lähen ma Corey'ga ta tööle kaasa, ehksiis saan politseiautos ringi sõita - päris põnev ! Aga ma pean kella 8ks HOMMIKUL valmis olema !!

Ja skautidega on matk Santa Cruz'i ka kella 1st.. Corey ja Kätlin ütlesid et see on väga äge !

Katiga rääkisin ka täna.. Ma ei oska ikka üldse seletada, kui kullapai ta on. Niiiiiii hea oli temaga rääkida ja ta on väga kalla.
Ja üks parimaid asju tema juures on see et ta peale saab alati kindel olla ja ta on minuga ALATI aus. Absoluutselt igas olukorras.


KÕIK jõulukaardid on nüüd saadetud.. Kokku oli neid lõpuks siis.. Pole aimugi kui palju. Aga nii palju, et jõulukaarte niipea enam saata ei taha. Niipea, ehk siis paar aastat kindlasti. Ma arvan.

Aga muidu on kõik ikka tore ja vahva ja tegemist jätkub :)

esmaspäev, 6. detsember 2010

Asjad

Hei !

Tahtsin vahepeal lihtsalt teada anda, et ma olen ikka veel elus, rõõmus ja suhteliselt terve (kurk on veidi veidrake ja jalg on ikka sinine). 
 Vahepeal on olnud üllatavalt palju tegemist.. Või siis üllatavalt vähe viitsimist internetis passimiseks, et teile kõigile kinnitada ühte ja sama asja - kõik on okei.

Ikka veel on mul tore ja huvitav avastada asju, mida ma varem näinud, teinud või nautinud pole. Siia saabumisest on möödas nüüdseks 3 ja pool kuud ja see on ametlikult pikim aeg, mis ma kodust ära olen olnud. 
(Väga oluline fakt, ma tean!)

Eile oli vahva - käisime perega Santa Cruz'is rulluisuhallis rulluisutamas.. Sellest kirjutan pikemalt mingi aeg lähipäevade jooksul.. Või vähemalt see on mul plaanis, eks näis, kas plaanist ka asja saab.

Täna käisin Elizabethi ja ta õe ja ta poja Sean'iga San Jose's. Nad näitasid mulle linna, käisime poodides ja isegi kinos. 
Viimane oli väga etteplaneerimata üritus, nimelt tahtsime kino kõrvale mingit poodi vaatama minna, aga avastasime et paarikümne minuti pärast hakkab film, mida enamus meist näha tahtsid (Burlesque - super!). Seega selles poes shoppamise asemel läksime kinno. Seda otsust ei kahetsenud meist keegi.

Tagasi Watsonville poole sõites sain ma jälle endale kinnitust, et ma elan väga ilusas kohas. 
Kõik see värvide ja tulede mäng pimedas kiirteel sõites, Watsonville'i tulede imetlemine mäe otsast, jõulutuledes majad, langevad värvilised lehed.. 
Ma ei tea, mul ausalt ei ole sõnu selle kõige kirjeldamiseks. 

Imelik, et selliste asjade märkamiseks enda ümber tuleb vähemalt minu puhul kuskile täiesti võõrasse keskkonda sattuda. Sest tegelikult on ju Eestis ka autode taga- ja eestuled pimedas, langevad lehed ja kõik muu.. Lihtsalt Eestis olen ma kõige sellega nii harjunud ja võtan seda nii enesestmõistetavalt, siin aga tundub see nii uus ja huvitav ja esmakordne..


Seda kõike nüüd vähemate sõnadega kokku võttes - ma ikka veel hingan, ma ikka veel ei kahetse oma otsuseid ja ikka veel on elu huvitav.


Kallid ja musid,
Kaisa

neljapäev, 25. november 2010

Watsonville Fire Station

Selle kuu Au Pair'i meeting oli meil Watsonville'i tuletõrjes. 
Meile tutvustati üldist tuleohutust, hädaabikõnede tegemist ja süsteeme, kuidas hädaabikõned jaotatakse, kuidas nendega tegeletakse ja muud olulist.
Me saime sõita tuletõrjeautodes ümber maja, uurida tuletõrjujate eluruume ja varustust, proovida selga riideid ja teha igasuguseid muid vahvaid asju.

 Sellise varustuse peavad tuletõrjujad omale selga panema 30-60 sekundi jooksul. 
Võrdluseks võin öelda, et meie tüdrukutel läks selle kõige selga panemiseks 10-15 minutit.

 Nii palju erinevaid nuppe ja asju on ühe tuletõrjeauto külje peal.

 See ongi see auto, millel need nupud on. 
Seda autot juhivad kaks inimest, kuna see on megapikk - üks juhib esimisi rattaid ja teine tagumisi. Esimene ja tagumine juht räägivad üksteisega läbi mikrite ja kõrvaklappide. 
Tagumisel juhil suurte masinate juhilube pole vaja - piisab B kategooriast, kuna tema "tegelikult ju ei juhi".
Vähemalt nii meile öeldi.


 Nüüd on see pikk auto maja taga ja meile näidati seda, kui kõrgele selle redel ulatub

 Nagu näha, on redel üsna pikk - täpsemalt umbes 100 jalga, ehk 30,5 meetrit

 Sellel pildil erilist mõtet ei ole.. Lihtsalt see parempoole poiss oli kena. Nad rullisid voolikut kokku.


 Mina niisama tuletõrjeautos sõitmas, kõrvaklapid peas

 Selline oli see auto seest ja seal me istusime

 Päääris palju voolikuid. See päev kui me seal käisime nad testisid neid ükshaaval.

Aega läks, aga asja sai - Au Pair tuletõrjuja riietuses.. Peaaegu nagu Halloween :)

Märkus iseendale:
Tuletõrjesse ekskursioonile minnes ei ole arukas panna selga minikleiti ja võrksukkasid!

esmaspäev, 22. november 2010

Dennis The Menace Park

Dennis The Menace Park on üks paljudest mänguväljakutest lastele. 
Siinsed mänguväljakud on hästi toredad ja kirevad ja korrashoitud. Nad ei ole huvitavad mitte ainult väikestele lastele, vaid kindlasti ka paljudele vanematele.
Mänguväljakutel on tavaliselt erinevate vanuste jaoks erinevad asjad. 
Enamasti on lihtsalt üks ehitis suuremate laste jaoks ja veidi madalam ja lühemate liumägedega väiksematele lastele.

Suur rong, mille peale ja sisse saab redeleid ja treppe mööda ronida
Gabriel ronib

Ma ei saanud ju ometigi Gabrielile alla jääda!
 Ronimisseinad on enamustes parkides, kus ma siiani käinud olen

Üks pool pargist.. ( keskel oleva rippsilla pealt vaadates)

...ja teine pool

Põõsastest labürint, mille keskel oli väike vahitorn

Üsna ebatavaline liumägi, millest Kevin rõõmsalt alla laseb

Gabriel lisas asjale põnevust ja tuli alla käed ees
Ma üritasin lihtsalt konte murdmata alla jõuda sealt

Ilus ja värviline

Ja veel üks

Monterey Bay Aquarium

Monterey linnas asub akvaarium, kus on väga osavalt ja huvitavalt välja toodud erinevad ookeanis elavad olendid. Seal on sektsioonide kaupa näiteks kõikvõimalikud meduusid, kalad, merihobud ja palju muid loomi. Ja kõigi akvaariumide ja asjade juures on seletav tekst ja pildid et mida sa täpselt näed ja kuidas ja kus ta elab ja muu selline asjalik.

Mis selle akvaariumi juures veel väga lahe oli, oli see, et seal sai ise katsuda päris elus krabisid ja meritähtesid ja muid naljakaid mere-elukaid, kellest ma polnud varem kuulnudki!

Okeii, pean tunnistama, et nende elukate katsumiseks oli mul vaja poiste ja Kätlini pooleldi sundivat julgustust, aga nüüd on vähemalt uhke olla, et ma seda tegin :))

Meduusid

Ja veel meduuse. Need on muideks sama liiki, kui need, keda me nädal varem matkal nägime päris looduses!

Kevin ja Gabi toidavad vaalasid
 See oli üks paljudest lahedatest harivatest mängudest seal. Vasakpoolses sai näpitsate laadse asjandusega püüda kummist kalu ja parempoolses väikse sõelaga planktonit.

Päris flamingod

Ilusad värvilised kalad

Veel üks veider sort meduuse

Kilpkonnad!



Väga ägedad ja energilised pingviinid

Kui ma ei eksi, siis need on vist need loomad, kes akvaariumid puhtad hoiavad?

Merisiilid

Merihobud

Veel merihobusid

Ja veel üks
 Merihobusid oli seal ikka väga palju erinevaid värve ja sorte. Olid kollased, mustad, pruunid ja beebi-merihobud ja päris suured ja igasugused.

Seal sai igasuguseid tigusid ja karpe katsuda

Raikala, keda ma täitsa oma käega katsusin! Limane oli!

Päris hirmuäratav kala!

Vääääga palju kalu!
 Kaks ülemist pilti on tehtud ühest hiigelsuurest akvaariumist, mis oli läbi kahe korruse. Seal oli lihtsalt meeletult erinevaid kalu, nagu nad ookeaniski elavad, kõik segamini koos. Isegi paar pisemat haid oli sinna pistetud, mis on väga lahe, sest nüüd olen ma päris haisid näinud!

Sinised kalad - vot selliseid ma tahaks, kui ma kunagi kalad muretseks endale

Täpiline angerjas

Triibuline angerjas
 Angerjatega oli nii, et nende akvaariumis oli selline tunnelitega sein, kust seest nad siis pead välja pistsid.

Seoses selle alumise (triibulisega) nägin ma midagi, mida ma elus ei oleks osanud ette kujutada. Nimelt need vahvad orantšid "koristajad" koristasid seda angerjat ja angerjas tõmbles nagu keegi oleks teda kõdistanud. 
Ma seisin üksi selle akvaariumi ees ja naersin nagu pooletoobine, kuna see tundus mulle nii naljakas!

Okei, saite vist juba ise ka aru, et kalu oli seal palju

Mingid lõbusad värvilised (ma ei mäleta mis) asjad

Selle SARNAST katsusin ma ise ka ja hoidsin käes (ja see oli elus!)

"mündid"

Veel mingeid naljakaid asju, mis ookeanis elavad

"Kala" (Jääajast selle tegelase naljaka häälega)

Kaheksajalg mõtles et mängib oma 8 jalaga vanaema lõngakera