Kohale jõudmine ja Luau

Usas sees pidin ma lendama kokku 9 tundi, et saada New York'ist San Jose lennujaama, mis on mu kodulinnale kõige lähemal. Lennud olid õnneks õigeaegsed ja mul ei tekkinud pagasi kätte saamisega mingeid probleeme. Lennusõidud olid rahulikud, ei raputanud eriti ja mõlemas lennukis oli isiklik telekas eesoleva istme sees (mõnna).
Igatahes, lennujaamas ootasid mind (loodetavasti) õnnelikud ja kohati väsinud Johnstonid, kes olid hommikul just oma eelmise nanny, Raili, lennujaama viinud, pärast seda päev läbi lõbustuspargis lustinud ning siis mind ootanud. Autoga kodu poole sõites rääkisime meie Kätlini ja Coreyga terve tee juttu. Kätlin viis mind kurssi igapäevase eluga, Corey tutvustas meie väikse linna pahupoolt ning kutid vajusid suurest väsimusest sügavasse unne. Koju jõudes tekkis kohe hea ja kodune tunne, kuna pere vastuvõtt oli väga lihtne ja armas (isegi silt "Teretulemast Kaisa" oli üles riputatud) ja tuba, mis minu omaks sai on niiiii hubane. Kindlasti ka hea vahetus niisketele narivooditega ühikatoale.
Järgmiseks päevaks oli juba sada (või siis veits vähem) plaani tehtud, nii et ma ei pidanudki muud tegema, kui lihtsalt vooluga kaasa minema.
Hommikul sain ma veel Kevinilt suure lillekimbu, mille eelmisel õhtul kõik unise ja väsinuna ära unustasid ning poisid tervitasid mind perekonda meievahelise esimese kõdimaadlusega, mis oli nii naljakas ja lõbus.

LENNUJAAMAS

Niimoodi ootasid mind Gabriel ja Kätlin

Kevin ja Corey ja mina just jõudsin, välja nägemas kaunis pärast 9 tundi USA siseseid lende ja tunde lennujaamades passimist

Esimesel hommikul sain kohe väikse maadluse üle elatud, ei saa öelda, et see lõbus ei olnud !


Järgmisel päeval pärast hommikusi asjaajamisi, mille hulka kuulus ka Kevini eelkoolis suurte puust lillevannide ja seinte värvimine läksime me Luau'le, ehk siis Havai stiilis peole. Pidu oli meeletult lõbus, me olime seal umbes kella 14.30st kuni õhtul hiljani ja terveks selleks ajaks oli välja mõeldud programm, kus olid Havai tantsijad, koomik, karate poisid ja pliksid, lahe rokkbänd ja palju muud.
Kohapeal olid veel parklapoiss (oodatud oli umbes 300 inimest ja kui Kätlin autos pikki riideid toomas käis, luges ta kokku 80 autot), Tiki baar, kust sai kokteile ja alkoholi, maa sees küpsetati ära terve suur siga (Havai mingi komme) ja ohtralt oli igasuguseid erinevaid sööke, sealhulgas sushi (nämm-nämm), puuviljad, juurviljad, pasta, erinevad salatid, koogid ja palju muud. Lapsed said tasuta meeletult suuri pulgakomme ja mängimiseks oli suur ala erinevate pallide, kiikude ja muuga. Ma mängisin poistega jalkat, tsillisin Keviniga liivakastis ja tantsisin Kätlini ja Coreyga. See kõik oli nii meeletult fun ja kõige naljakam selle peo juures on see, et see oli selles mõttes erapidu, et sinna sai vaid kutsetega, see toimus ühe pere kodus ja selle korraldas vaid see pere. Päris hull eelarve võis olla, või mis?

LUAU

Gabi ja Kevin said vanusele vastavalt pulgakommi - Gabriel sai suurema, Kevin tiba väiksema

Havai tantsijad

Corey pidi tegema näo nagu ma meeldiks talle, ilmselgelt ei tulnud välja :))

Mõtlesin, mida järgmisena süüa

Sõelusime Keviniga liivast kive välja, et need oma aardepotti panna

Kätliniga vihtusime õhtu otsa tantsu nagu õiged Eesti naised ikka

Kui Kevin väsimusest jonnima hakkas, kinkis bassimängija talle oma medika ja lasi mängida. Kevin oli ilmselgelt terve show nael.

MUU ELU

Pärast lennujaama ja Luau'd on asjad olnud ikka sama vahvad, kui oli esimene päev. Me käisime poiste ja Kätlini ja Kätlini eestlasest sõbranna Mirjami (kes ka siin elab) ja tema laste ja koeraga rannas, mis oli väga tore. Siin on hämmastavad suured lained ja mul on tunne, et see koht on surfarite paradiis, kuna siin on neidki palju ja igas vanuses.
Kätliniga käisime veel CostCo's shoppamas, ehksiis see on see pood, mis on nagu hulgiladu ja kõik asjad on megasuurtes pakkides jajaja seal on kõike alustades Calvin Kleini aluspesuga ja lõpetades juurviljade ja sushiga (mida me ka ostsime). Ma sain omale ka sirgendaja, mis on mega awesome ja ilus siuke valge hõbedasega ja töötab hästi. Kõrvetasin täna just põidla ära sellega.
Kevini eelkoolis käisin ka teisipäeval, kuna ma hakkan kord nädalas teisipäeviti seal "volunteerima". See on tegelt mingi vanemate aja veetmine lastega ja vabatahtlik aga tegelt see on suht kohustuslik ja tuleb oma tunnid seal täis saada. Aga no see on ka päris okei tegevus, teisipäeval ehitasin suure liivalossi ja siis lõhkusin selle ära ka.
Mängisime täna õhtul Guitar Heroe't ka, see oli mul esimene kord elus ja ma olen nüüd sõltuvuses vist, see on nii vahva ja ma sakin selles (VEEL), aga ma saan paremaks, ma luban!

Sellised nunnukad on nad mul siis, kui selle eest pärast õhtusööki Jellybean'se (täiega nämmad kommid) saab.

New Yorki tuur - the fun part !

Kooli viimasel päeval oli meil ekskursioon New Yorki ja see oli nagu esimene lõbus asi USA ja siia jõudmise juures. New York on tõesti hämmastav ja hingemattev linn. Kõik need suuured klaasist hooned ja asjad on lihtsalt superlahedad.

NYsse sisse sõites oli hääästi pikalt selliseid filmidest pärit surnuaedu. Need olid naljakad ja veidrad nats. Kuidas saab kilomeetritepikkustel sellistel surnuaedadel mitte ära eksida?.

Sellised mega kõrged klaasist majad olid igal pool.



Läksime Staten Island Ferry'ga ka sõima, et NY eemalt näha

Praami peal, nagu ka igal pool mujal, lehvis USA lipp

Soome Au Pair Anne ja Eesti pliksid Stiin ja Lisett

Tegime praamil Stiiniga ka pilti


Veest paistis NY sellisena

Vabadussammas

See oli mingii oluline finantskeskus vms, ma seda nime ei mäleta enam..

Ground Zero, ehk siis koht, kus varem asusid kaksiktornid. Meie giid oli neljapäeva õhtul käinud ühe torni tipus kohvikus lõõgastumas ja sõpradega istumas ning teisipäeval (kui ma õigesti mäletan) oli toimunud 9/11. Ta ütles et tal on iga kord sinna minnes selline halb ja kurb tunne, kuna väga paljud ta tuttavad ja sõbrad hukkusid seal. Ta ütles ka et hukkunuid oli kokku vist umbes 3000 ning 40% neist ei leitud. Kõik need majad, mis seal ehitusplatsi ümber nüüd on, olid kahjustatud (osad on siiani) ning nt Hiltoni hotell, mida tagaplaanil näha on, pidi KÕIK klaasid asendama uutega, kuna need kõik olid katki. Samamoodi kõik need teised klaasist majad ümbruskonnas. See maja, mida seal paremalpool natuke näha on (selle heleda asja juures kohe) sai nii vigastada, et see tuleb maha võtta. Praeguseks on sellest u 1/3 järgi, seda on katastroofist saadik niimodi maha võetud. Tegelt oli stoori veel pikem ja põhjalikum, aga kui ma seda siin seletama hakkaks, ei tuleks see päris sama välja.

Sellest tuleb uus World Trade Center. See pidi algselt tulema maailma suurim ehitis, aga mingil maal tehti ikka suurem. Vana Põhjatorni kõrgusele tuleb uues hoones vaateplatvorm, kust näeb siis üle terve NY põhimõtteliselt. See tuleb kõvasti kõrgem ka kui eelmine, ja saab ilmselt mingi muu nime.

M&M'si poes käisime. See oli hämmastav. Pood oli vist läbi 3 korruse, seal oli igast M&M'si nänni ja ohtralt komme. Superlahe :))

See on ainult üks sellistest paljudest kommiseinadest, mis seal olid.

Hard Rock Cafe.

Empire State Building

..ja 15 minti hiljem oli juba selline :)

Õhtune New York


Kokkuvõttes oli NY ekskursioon täiega super. Ma sain paljudes asjades targemaks, kui ma enne olin ja nägin oma silmaga ära ühe meeletult suure linna. Ainuüksi seal linnas elab umbes 7 või 8 korda nii palju inimesi, kui terves Eestis kokku. Meeletu!
Vaatamata sellele on enamus asju, näiteks tänavate korrashoid, liiklus ja muu oluline väga hästi korraldatud ja midagi väga silma küll ei jäänud, mille üle nuriseda saaks.
See oli selline väga omamoodi kogemus ja kindlasti elamus terveks eluks.

St John's University

See on siis see kool, kus meil Au Pairi kool oli ja kus campuses me elasime.. Laen jälle hunniku pilte ja asju ja kirjutan natuke seletavat juttu juurde.

Centennial Hall, seal olid meil ühisloengud ja miitingud ja asjad

See oli peamaja, kus ees oli ilus purskkaev ja asjad.

Peamaja teine pool oli selline.. Kuskil seal oli meil ka söökla.

See on selle peamaja tagumise poole ees olev siuke istumiskoht, kus siis osad sõid ja sai niisama tsillida kaa. (kui selle jaoks aega oleks olnud). Tagapool paistab üks hoone, kus meil enamasti tunnid olid.

Eesti pliksid loengus tõsised olemas. Nagu ikka.

Lõpuks sain raske töö eest tunnistuse ka. Seal on kirjas asjad mida me koolis õppisime ja läbitud tundide arv.

Kool oli siuke.. igav veits. kõike seletati hästi palju, iga asja korrati korduvalt üle jnejnejne. Osad ei saanud aru, selle pärast. Söök oli päris jube. Soola ei kasutatud jajaja kõik oli nii rasvane ja burgerid, hot dogid ja friikad ja sai oli põhiline toit..
Ühesõnaga hea, et seda kooli vaid korra läbima peab ja tore, et see nüüd läbitud on :))
Samas niisama tsillida seal oli päris lõbus tüdrukutega.Viimane võimalus eesti pliksidega koos olla.

Ma olin ühes toas ühe Mehhiko tüdruku ja ühe Bosnia Herzegovina tüdrukuga. Nad olid sellised üsna umbkeelsed, aga vähemalt Mehhiko tüdruk oli meeletult sõbralik.. Musitas ja kallistas ja oli siuke.. Positiivne. Toas oli nari ja üksik voodi. Mina magasin nari allkorrusel. Nett koolis eriti ei töötanud, kogu aeg oli mingi jama sellega.
Stiinil oli üks lahe toakaaslane - Soome tüdruk Anne, temaga saime ka kenasti läbi ja tegime nalja ja pullisime. Soomlased on ikka nagu oma rahvas siin võõral maal :)

See on vist kooli kohta suht kõik, mis öelda on .

Olen nüüd Ameerikamaal.

Lennust siis niipalju. Lend oli megapikk. Söök oli halb, külm oli ka.
Aga me lendasime läbi pilvede, mis on pretty awesome!!
Nüüd oleme kohal siin Au Pairi koolis ja õpime usinalt. Haha:D
Pildid lennukist...Stiiiiiiiin rõõmus olemas

Mina kaa niisama olemas :D

Lendasime pilvede peal hästi palju

Pilvesupp, tahaks seal rullida ja hüpata

Pilvede vahel loojus päike ka esimest korda 14 tunni jooksul.


Tegelt oli siis jah nii ka, et kõik meie lennud olid päevasel ajal, seetähendab et magada ei olnud lihtne, seega ma olingi pmst 24 tundi jutti ärkvel lõpuks. noooo okei, veits vähem, vahepeal ikka 1,5 tundi magasin lennukis.
Väsitav.
Aga samas on vahva ju siin olla.