Segased mõtted

Siin ma siis nüüd jälle olen - istun oma voodi peal ja avastan et kohe üldse ei ole siia miskit kirjutanud..

Ma tegelikult väga ei mäletagi, mis ma viimasel ajal teinud olen. Või noh.. Midagi SUURT ja shokeerivat ei ole juhtunud. 

Esmaspäevad jooksevad kõik tohutu kiirusega reedesse, ning nädalavahetused ka kauem paigal ei püsi.. Nagu elu ikka!

Eile hommikul käisime Kevini, Kätlini ja naabritüdrukute Nicole'i ja Natalie'ga Kevini eelkooli korraldatud Beach Clean-Up'il.. Ilmselt varsti (homme vast) ilmub sellest kohalikus ajalehes artikkel ka, eks siis lisan siia selle lingi.

Pärast ranna koristamist tormasime edasi Gabrieli pesapallitrenni (jah, pesapallihooaeg algas!) ning pärast seda mängisime pargis võrkpalli (jah, ma endiselt sakin selles!!) ja kõrbesime Päikese käes (JAH, mu nägu põles ära!).

Õhtul tulid naabrilapsed siia, ja meil oli UV-lampidega diskopidu ja hiljem sleepover. Täitsa vahva oli!

Ma üritasin diivani peal lõpuks magama jääda, aga kell 2.30am andsin alla - und ikka üldse ei tulnud. Ronisin siis oma voodisse ja hommikul ärkasin KAUNITE tumedate kottidega silmade all.. 

Oh, kuidas mulle ikka üldse ei istu kõik need "mitte voodis" magama jäämised ja asjad!

Aga jah, see selleks.

Lühidalt öeldes, siin ma siis nüüd jälle olen..
Pühapäeva õhtul, istun oma voodi peal ning üritan oma väikese ja otsustusvõimetu peakesega välja nuputada, mis minust paari kuu pärast saama hakkab..
Imelik rahutu tunne on sees ja ükski variant ei tundu lõplikult õige või piisavalt kindel.

Süda, va' loll loom, ei aita ka asjade käigule kaasa.
Suudaks siis temagi vähemalt midagi välja mõelda!

Kui oleks vaid keegi, kes minu eest kõik asjad ära otsustaks...