Uhke esimene

Jõulud on möödas, aastanumber on vahetunud ja puhkus on läbi. Ehk siis siin on nüüd kõigest täpsemalt ja enam-vähem järjekorras.

Neljapäeval, 23. detsembril hakkas mul nädalane puhkus. Esimene päev kulus magamisele ja mittemillegi tegemisele. Üldiselt terve selle nädala ma eriti varajane lind ei olnud.. Nagu ikka vabadel päevadel.

Reedel, 24. detsembril tähistasime me kodus jõule. USAs on jõuluvanaga süsteem selline, et jõuluvana käib öösel salaja, sööb küpsiseid ja joob piima, ning hommikuks on pakid kuuse all. Kui kõik kuuse juures on, jagatakse pakid laiali ja avatakse. Kinkide lunastamine salmide ja lauludega on ameeriklaste jaoks sama võõras, kui eestlastele rannailmadega talved. 

Gabriel oli juba terve viimase nädala väga põnevil, kui keegi jõuluvana kasvõi korraks mainis, seega ei tulnud väga suure üllatusena, kui ta hommikul esimesena silmad avas ja trepist üles-alla jooksma hakkas, et pakke kontrollida ja oodata, et teised ärkaks. 

Nagu ta eelnevad päevad mulle lubanud oli, sain esimesena äratuse mina. Kell oli täpselt 6.32 hommikul, kui ma oma unised silmad avasin selle peale, et Gabi energiliselt mul voodi ees keksles ja mind alla korrusele käsutas, et ma ikka oma silmaga vaataks kui palju pakke jõuluvana tõi.

Lohistasin ennast alla, heitsin pilgu kuuse poole ja saatsin Gabi tagasi voodisse, kuna teised veel magasid. Järgmine pool tundi kuulsin ma läbi une, kuidas Gabriel edasi-tagasi treppi mööda jooksis. 

Kella poole 8 paiku ajasime ennast kõik alla korrusele ja avasime kingitusi. Põrand oli pakkepaberit ja kinke täis.

Mingi aeg helistasin ma Eestisse koju ka ja mul vedas, kuna kõik olid kodus ja sugulased olid külas. Sain perega veidi rääkida ja hiljem veel veebikast nende tegemisi jälgida. Oli tore teiega rääkida !!!

Uus jõulukogemus oli see, et õhtul istusime dressikate väel aias ja vaatasime taevast ja tähti. Õues oli soe ja mõnus, nagu Eestis suveõhtutel.

Järgmisel õhtul käisime Corey vanemate juures söömas. Kõik oli väga pidulik ja uhke ja.. Teistmoodi.

Esmaspäeva ja teisipäeva veetsin ma imelises San Franciscos!

Buss pidi Watsonville'st SF-i hakkama minema kell 6.05 hommikul, aga jäi natuke hiljaks, nii et reaalselt minema hakkasin ma SF poole kella kolmveerand 9 paiku hommikul. 

SF-i jõudes sain ma kokku vahvate eestlastega - Rommi, Meeli, Mia ja Liam'iga. Nemad kolisid USAsse umbes samal ajal, kui mina. Tegemist on ühe väga laheda eestlaste perega, kellega me päev läbi mööda SF-i ringi sõitsime ja jalutasime. Õhtul läksime Berkeley linna, kus nad elavad ning veetsime toredasti aega filme vaadates ja niisama jutustades.

Teisipäeval sain ma kokku ühe teise Eestist au pair'i, Kerliga, kellega me SF-i kesklinnas ja hiinalinnas ringi jalutasime, poodides käisime ja õhtul kinno läksime. Kinost välja tulles sadas õues paduvihma ja me mõlemad hakkasime oma bussipeatuste poole minema. Bussikasse jõudes olin ma läbimärg, aga mul olid õnneks kotis kuivad riided, mis sain selga panna. Viimased 2 tundi oma põnevast reisist veetsingi bussijaamas istudes ja raamatut lugedes. Watsonville'i tagasi jõudsin ilma suuremate sekeldusteta ning koju jõudes peaaegu vajusin voodisse.

Aastavahetusel, ehk 31 detsembril vaatasin ma õhtul poisse. Kevin jäi üsna varakult magama, aga Gabrieliga vaatasime kella 10ni Politseiakadeemiat. Suutsin teda Politseiakadeemia pisikuga nakatada.. Mis teha, tegemist on marunaljaka filmiga!

Rakette nägin täpselt 7.. Need olid need pisikesed, mida Eestis igast toidupoest võimalik osta. Ilutulestik on siin vist ebaseaduslik, nagu ma aru sain.

Esmaspäevast, ehk tänasest, teen jälle tööd.. Puhkus läbi ja kõik liigub edasi samas rütmis, mis enne, ainult aastanumber on uus.

Soovin siis teilegi kõigile kõike head ja paremat uueks aastaks ning tuletan meelde, et kõik, mis me ette võtame ja saavutada tahame, sõltub ainult meist endist!

Uuel aastal uued väljakutsed ja unistused, mille poole pürgida - miks mitte?!