(meil on ju teine ajavöönd ja sada segavat faktorit)
Jah, tegemist on ISADEPÄEVAGA!
Seoses sellega meenus mulle, et ma kunagi kirjutasin ühe blogisissekande oma issist. Nüüd ma siis otsisingi selle välja ja ma arvan et on õige aeg see uuesti maailmale avalikuks teha..
Siin ta siis on - 5. mai aastal 2008 (muutmata kujul).
---
Täna ärkasin üles, vaatasin et ohhhhhh, kuimõnus ilm õues on :) . Sõin natuke, istusin msnis (rääkisin tähtsamad asjad ära), tsekkisin meilboksid ära, mõtsin et võtaks päikest. Istusin siis täies varustuses (riietega) rõdule. Peale esimest kahte minutit hakkas palav ja meenus miks ma kunagi peaaegu päikest ei võta. Tulin ära. Tundsin, et tahaks ikkagi õues olla, sest niiiiiiiii kaif ilm oli ! Tuli idee, et võtaks raamatu ja loeks seda rõdul. Lugesingi. Väga hea oli olla, sest ma loen seda raamatut juba eelmise aasta aprillist saadik ja lõpp juba paistab. Seetähendab et mingi.. MAKSIMUM 10 lehekülge on veel. Mitte et see raamat oleks paks võimidagi, niisama ma ei viitsi leida aega, et lugeda. Ja ega ei tule meelde ka.
Nii, siis kui raamat oli loetud, ütles issi, et ma õuest laua ja pingid ära peseks, kuna talvega koguneb ju igasugu mustust sinna ja grillimishooaeg on pehmelt käes juba ;) . Igastahes ma siis targa peaga võtsin ämbri, kuhu lasin natuke vett ja võtsin väikse nuustiku ja läksin lauda pesema. Omaarust olin ikka jube äss küll, aga siis tuli issi. ta mingi vaatas ja naeris lihtsalt selle üle, kui blond võib ta tütar olla. Nomaitea. End arvates sain ma juba isegi hästi hakkama:D Igastahes siis issi ütles et ma võtaks nagu mingi küürimisharja ja VOOLIKU ja mingit.. fairit vms, ja teeks laua ikka korralikult puhtaks. No ma siis jaurasin ikka edasi ja siis ta mingi VIIS mu vooliku juurde ja ütles et anna see ots nüüd mulle ma ühendan ära. Ta ühendas otsa ära ja siis mai saand voolikut tööle. Jaurasin natuke veel, siis lõpuks sain ka. Issi ainult naeris ja tõi küürimisharja. No siis ma sain "kurjaks" tapeale et ta naerab mu üle ja ise ei aita, siis ma pritsisin teda voolikuga. Siis ta algul ütles hullult tõsiselt et jäta järgi, aga paar sekundit läks mööda, siis ta hakkas juba ise ka täiega naerma ja siis ma pritsisin teda veel.
No LÕPUKS ma läksin KORRALIKULT lauda ja asju pesema, aga siis issi võttis vooliku ja hakkas mind pritsima :D. Minu ainus enesekaitse oli väike nuustik. Ma sain märjaks. Me mõlemad naersime. Nii naljakas oli (Vesi oli külm ka, seda ma unustasin mainida :D).
 |
| Tütreke lõpetas põhikooli |
See oli nii naljakas ja lahe. Mulle meeldivad sellised lollakad hetked issiga. Ta on vist ainuke inimene, kellega ma ennast sedamoodi hästi tunnen. See on nagu teistmoodi rõõm. Ma ei oska seda isegi seletada mitte. Aga oi kurja, kuidas ma teda armastan ! (Mis sest et ma tavaliselt olen pubekas ja ainult uksi paugutan ja solvun, salaja ma armastan teda. Ma arvan/loodan et ta teab seda.)
Pärast seda sõime me ananassi ja vaidlesime selle üle, kes vooliku ära peab panema. See oli siuke naljaga pooleks vaidlus, st me pigem naersime üksteise lolluse/laiskuse peale. Ma arvan et see voolik on ikkaveel õues, kuna me kumbki ei viitsind seda ära panna. Teades meid. Vähemalt mina seda ära ei pannud.
---
Tuleb tunnistada, et mul on väga hea meel, et mu issi ikka veel sama totu ja armas mulle on. Paljud asjad on nüüdseks küll muutunud - ma olen veidi suurem ja oskan nüüd natuke rohkem issi olmasolu hinnata, eriti kui ma teda enam nii tihti ei näe. Aga kui me jälle kokku saame, siis ilmselt saadame me midagi sama arukat korda.
Ma ei tea, kas Sa mäletad veel seda päeva.. Mina mäletan. Seda ja mõnda teist ka. Sellest kuidas me koos tobud oleme.
Iga kord kui ma selliseid asju meenutan, kas siis seoses Sinu või emme või vennaga, tuleb mul endalegi märkamatult naeratus näole.
 |
| Ega kodu pole kool - siit lähed sa 18 aastaselt! |
Suur-suur aitäh Sulle, et sa mu issi oled ja minusse usud, kuigi mu otsuste toetamine võib mõnedel hetkedel sinu jaoks väga raske südamega tulla.
Ma loodan, et ühel päeval, kui ma suureks saan, saad Sa aru, et tegelikult te emmega ei ole minu kasvatamisega väga puitu pannud.
Miljonid kallid ja musid sulle siit ookeani tagant !
(Nüüd võta lahti see vana suur album, kus on see pilt, kus me musi teeme, kui ma alles pisike olin ja kujuta ette, et ma olen nüüd seal ja teen sulle samasuguse ilase mopsu)
 |
| Nüüd sain siia sellesama pildi ka! |
(Oli ju mõnus !)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar