"Kolimine üle ookeani teeb kellelegi alati haiget. Neile, kes maha jäävad, neile, kes maha jäetakse, ja neile, kes jäävad elama teadmatusse oma kallite käekäigu ning tuleviku pärast. Ja sellepärast kindlasti ka, et teada pole seegi, kas üksteist enam üldse nähakse. Kui elada ilma võimaluseta riigist riiki vabalt reisida ega taheta tööst kõigi unistuste maal mitte mingi hinna eest loobuda, tuleb loobuda paljust muust, mis tavaelus mõeldamatu on. Loobuda tuleb isegi oma lähedaste matustest, muudest tähtsatest päevadest elus rääkimata. Mida teeb taolistel puhkudel kaugel Ameerikas elava inimese hing, ei tea keegi. Keegi peale kannataja enda. Valikud on need, mis meie elu ja saatuse otsustavad. Iga valusa valikuga jääb valija hinge kriim või kuristik, mille sügavuse ja värvi järgi peab ühel päeval hindama kogu oma elu: kas see, mis kätte jäi, oli meie kaotusi väärt?"
Ülaltoodu on lõik Maire Aunaste raamatust "Viis aastat peidus", mis räägib tema elust Ameerikas. Täpsemalt viiest aastast (1999-2004), mis ta Ameerikas veetis immigrandina.
Raamat on väga kaasahaarav ja huvitav ning paneb nii mõndagi asja teise pilguga vaatama.
Ma arvan et lugege seda ja siis saate aru, millest ma räägin.
Kaisa
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar