Kohale jõudmine ja Luau

Usas sees pidin ma lendama kokku 9 tundi, et saada New York'ist San Jose lennujaama, mis on mu kodulinnale kõige lähemal. Lennud olid õnneks õigeaegsed ja mul ei tekkinud pagasi kätte saamisega mingeid probleeme. Lennusõidud olid rahulikud, ei raputanud eriti ja mõlemas lennukis oli isiklik telekas eesoleva istme sees (mõnna).
Igatahes, lennujaamas ootasid mind (loodetavasti) õnnelikud ja kohati väsinud Johnstonid, kes olid hommikul just oma eelmise nanny, Raili, lennujaama viinud, pärast seda päev läbi lõbustuspargis lustinud ning siis mind ootanud. Autoga kodu poole sõites rääkisime meie Kätlini ja Coreyga terve tee juttu. Kätlin viis mind kurssi igapäevase eluga, Corey tutvustas meie väikse linna pahupoolt ning kutid vajusid suurest väsimusest sügavasse unne. Koju jõudes tekkis kohe hea ja kodune tunne, kuna pere vastuvõtt oli väga lihtne ja armas (isegi silt "Teretulemast Kaisa" oli üles riputatud) ja tuba, mis minu omaks sai on niiiii hubane. Kindlasti ka hea vahetus niisketele narivooditega ühikatoale.
Järgmiseks päevaks oli juba sada (või siis veits vähem) plaani tehtud, nii et ma ei pidanudki muud tegema, kui lihtsalt vooluga kaasa minema.
Hommikul sain ma veel Kevinilt suure lillekimbu, mille eelmisel õhtul kõik unise ja väsinuna ära unustasid ning poisid tervitasid mind perekonda meievahelise esimese kõdimaadlusega, mis oli nii naljakas ja lõbus.

LENNUJAAMAS

Niimoodi ootasid mind Gabriel ja Kätlin

Kevin ja Corey ja mina just jõudsin, välja nägemas kaunis pärast 9 tundi USA siseseid lende ja tunde lennujaamades passimist

Esimesel hommikul sain kohe väikse maadluse üle elatud, ei saa öelda, et see lõbus ei olnud !


Järgmisel päeval pärast hommikusi asjaajamisi, mille hulka kuulus ka Kevini eelkoolis suurte puust lillevannide ja seinte värvimine läksime me Luau'le, ehk siis Havai stiilis peole. Pidu oli meeletult lõbus, me olime seal umbes kella 14.30st kuni õhtul hiljani ja terveks selleks ajaks oli välja mõeldud programm, kus olid Havai tantsijad, koomik, karate poisid ja pliksid, lahe rokkbänd ja palju muud.
Kohapeal olid veel parklapoiss (oodatud oli umbes 300 inimest ja kui Kätlin autos pikki riideid toomas käis, luges ta kokku 80 autot), Tiki baar, kust sai kokteile ja alkoholi, maa sees küpsetati ära terve suur siga (Havai mingi komme) ja ohtralt oli igasuguseid erinevaid sööke, sealhulgas sushi (nämm-nämm), puuviljad, juurviljad, pasta, erinevad salatid, koogid ja palju muud. Lapsed said tasuta meeletult suuri pulgakomme ja mängimiseks oli suur ala erinevate pallide, kiikude ja muuga. Ma mängisin poistega jalkat, tsillisin Keviniga liivakastis ja tantsisin Kätlini ja Coreyga. See kõik oli nii meeletult fun ja kõige naljakam selle peo juures on see, et see oli selles mõttes erapidu, et sinna sai vaid kutsetega, see toimus ühe pere kodus ja selle korraldas vaid see pere. Päris hull eelarve võis olla, või mis?

LUAU

Gabi ja Kevin said vanusele vastavalt pulgakommi - Gabriel sai suurema, Kevin tiba väiksema

Havai tantsijad

Corey pidi tegema näo nagu ma meeldiks talle, ilmselgelt ei tulnud välja :))

Mõtlesin, mida järgmisena süüa

Sõelusime Keviniga liivast kive välja, et need oma aardepotti panna

Kätliniga vihtusime õhtu otsa tantsu nagu õiged Eesti naised ikka

Kui Kevin väsimusest jonnima hakkas, kinkis bassimängija talle oma medika ja lasi mängida. Kevin oli ilmselgelt terve show nael.

MUU ELU

Pärast lennujaama ja Luau'd on asjad olnud ikka sama vahvad, kui oli esimene päev. Me käisime poiste ja Kätlini ja Kätlini eestlasest sõbranna Mirjami (kes ka siin elab) ja tema laste ja koeraga rannas, mis oli väga tore. Siin on hämmastavad suured lained ja mul on tunne, et see koht on surfarite paradiis, kuna siin on neidki palju ja igas vanuses.
Kätliniga käisime veel CostCo's shoppamas, ehksiis see on see pood, mis on nagu hulgiladu ja kõik asjad on megasuurtes pakkides jajaja seal on kõike alustades Calvin Kleini aluspesuga ja lõpetades juurviljade ja sushiga (mida me ka ostsime). Ma sain omale ka sirgendaja, mis on mega awesome ja ilus siuke valge hõbedasega ja töötab hästi. Kõrvetasin täna just põidla ära sellega.
Kevini eelkoolis käisin ka teisipäeval, kuna ma hakkan kord nädalas teisipäeviti seal "volunteerima". See on tegelt mingi vanemate aja veetmine lastega ja vabatahtlik aga tegelt see on suht kohustuslik ja tuleb oma tunnid seal täis saada. Aga no see on ka päris okei tegevus, teisipäeval ehitasin suure liivalossi ja siis lõhkusin selle ära ka.
Mängisime täna õhtul Guitar Heroe't ka, see oli mul esimene kord elus ja ma olen nüüd sõltuvuses vist, see on nii vahva ja ma sakin selles (VEEL), aga ma saan paremaks, ma luban!

Sellised nunnukad on nad mul siis, kui selle eest pärast õhtusööki Jellybean'se (täiega nämmad kommid) saab.